2014
Tänu FEMSi noorteadlase stipendiumile oli mul võimalus viibida 2014. aasta sügisel 3 kuud Saksamaal Leipzigi linnas ning töötada sealse Helmholtz Centre for Environmental Research (UFZ) instituudi laboris. Minu eesmärgiks oli uurida mullabakteri Pseudomonas putida membraani rasvhapete koosseisu ja bakteri hüdrofoobsust ning kuidas see kõik võiks olla seotud globaalse regulaatorvalguga Fis. Ma polnud kunagi varem Saksamaal käinud ega ka üldse pikemat aega kodumaalt eemal elanud. Seega oli kõik minu jaoks väga uudne ja põnev.
Laboritingimused olid üldiselt head, kollektiiv väga abivalmis ja sõbralik. Samas võttis ikka mõned päevad alguses aega, et ära harjuda ja endale selgeks teha uue labori eripärad. Kuigi üldpõhimõtted on samad vast igal pool, tehakse siin-seal teatud asju ikkagi veidike teistmoodi (näiteks kasvõi mikrobioloogialaborile tavapärased meetodid nagu PCR ja agaroosgeelelektroforees). Aga inimene harjub kiiresti, nii et peale kerget väljaõpet tundsin end juba väga koduselt.
Leipzig on umbes Tallinna suurune linn, endisel Ida-Saksamaa territooriumil, seega oli osa Nõukogudeaegsest arhitektuurist üsna sarnane. Linnapildis on palju tudengeid ning jalgrattureid. Kuna mul oli samuti võimalus kasutada jalgratast, siis sulandusin kiirelt ja hästi teiste hulka. Saksa keelt mittekõneleva inimesena oli küll alguses keeruline näiteks poes või turul hakkama saada, sest sakslased küll paistavad inglise keelest aru saavat, aga ise rääkida ei taha. Samuti oli veidike harjumatu leppida sellega, et Eestile omased pangakaardid Saksamaal enamikes kauplustes ei kehti ning pidevalt peab arveldama sularahaga. Kultuuriliselt (toit, traditsioonid) on sakslased üllatavalt lähedal eestlastele, seega kultuurišokk jäi tulemata.
Üldkokkuvõttes mulle Leipzig väga meeldis ja võõras laboris vahelduseks töötada oli samuti väga põnev. Igal-juhul soovitan kõikidel noortel teadlastel võimalusest kinni haarata ja kindlasti kandideerida stipendiumile, mille toel on võimalik saada hinnaline kogemus kogu edaspidiseks eluks!
Andrio Lahesaare
TÜ MRI doktorant
2016
Minu FEMS’i noorteadlase stipendiumi taotlemise peamiseks eesmärgiks oli selle toel võimalus omandada teise generatsiooni sekveneerimismeetodeid bakteri genoomide assambleerimiseks ja genoomis toimunud muutuste tuvastamiseks. Kuna osalesin kolme labori ühisprojektis WRANA, mille üks osapool on varasemalt juba tegelenud mulle huvipakkuvate bioinformaatiliste analüüsidega, avanes mul võimalus minna 2016. aasta septembri lõpus kolmeks kuuks Braga linna Portugalis ja õppida professor Pedro Santose juhendamisel Minho Ülikoolis.
Lisaks algselt plaanitud genoomide assambleerimisele sain õppida ja rakendada bakterite koosluste uurimiseks kasutatavat 16S rRNA amplikoni sekveneerimise metoodikat. Valdav osa ajast sai siiski veedetud arvuti taga andmeanalüüsi tehes ja kokkuvõttes leian, et sain üpris hea ülevaate antud meetodite rakendamisest. Järgnevaks eesmärgiks on täiendada juba omandatud oskusi ja rakendada neid oma igapäevatöös. Kuna Bragas veedetud aeg oli produktiivne ja kulges ladusalt, on plaanis juhendaja Pedroga koostööd jätkata ka tulevikus.
Aeg Portugalis möödus kiiresti, mida soodustas ka sügise kohta ääretult ilus ilm. Inimesed olid väga toredad ja vastutulelikud, kuid keelebarjäär oli siiski suur. Nimelt vanem generatsioon ei rääkinud valdavalt inglise keelt ja toiduainetel olid sildid vaid portugali, hispaania ja prantsuse keeles. Töö kõrvalt oli nädalavahetustel võimalus ka ümbruskonnaga tutvuda. Üks meeldejäävamaid piirkondi Portugalis oli riigi põhjaosas paiknev looduskaitseala, mis oma mägede ja ürgse loodusega on kahtlemata piirkond, mida soovitan külastada. Sealne mägine maastik pakkus hulgaliselt ilusaid vaateid. Kuna tegemist on ookeaniäärse riigiga, avanes võimalus ära proovida ka lainelaual surfamine, mis filmidest nähtuna tundub hoopis lihtsam, kui tegelikkuses ise laua peal olles.
Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin Portugalis elamise ja õppimisega väga rahule. Leian, et sellise kogemuse baasilt on ka tulevikus välismaale näiteks järeldoktoratuuri tegema minna palju lihtsam.
Tanel Ilmjärv
TÜ MRI doktorant
2019
Olen Marie Curie programmi doktorant ja töötan Milanos, Itaalias väikeses firmas nimega Naicons. Uurin streptomütseetide, mullas elavate aktinobakterite metaboliite, et leida nende hulgast uusi antibiootikumikandidaate. Streptomütseetide genoom on bakteri kohta erakordselt suur ning rikas biosünteetiliste geeniklastrite poolest, mille funktsioon pole täpselt teada, kuna need laboritingimustes ei avaldu. Kasvatan valitud tüvesid erinevate võimalike bioloogiliste signaalide (antibiootikumid, siderofoorid, rakuseina osad) juuresolekul ja uurin, kuidas muutub vastusena nende metaboolne profiil.
2019. aasta suvel oli mul võimalus end täiendada Hollandis Wageningeni ülikoolis. Tänu FEMSi grandile sain kuuks ajaks kaasa võtta ka oma abikaasa ja pisikesed lapsed. Kahekuulise lähetuse eesmärk oli õppida bioinformaatilisi meetodeid metaboloomi ja genoomiandmete ühendamiseks. Ootamatult avanes mul võimalus saata kõik oma streptomütseedid täisgenoomi sekveneerimisele, mis oli väärtuslik kogemus ka ajaplaneerimise perspektiivist, kuna sai selgeks, et teistsuguse spetsiifikaga laboris võtavad kõik tööd umbes kolm korda kauem kui kodulaboris.
Mulle said selgemaks nii akadeemilises keskkonnas kui eraettevõttes töötamise plussid. Näiteks oli väga tore taas loengutes käia. Läbisin kolm suurepärast ja põhjalikku R-baseeruvat intensiivkursust andmeanalüüsi, statistiliste meetodite ja kemomeetria alal. Samuti on akadeemia suureks boonuseks võimalus kohtuda väga kitsa spetsiifikaga tippekspertidega erinevates töörühmadest. Näiteks pühendasid bioinformaatikute hulgast mulle oma aega Marnix Medema (anti-SMASH’I looja), et metaboliidi keemilise struktuuri põhjal leida genoomist üles vastav biosünteetiline geeniklaster ning Justin van der Hooft, kellelt õppisin, kuidas MS-MS fragmentatsioonispektritest molekulide alamstruktuure leida. Teadmiste omandamise poolest on akadeemias töötamine väga soodne, ent nende rakendamine on lihtsam väikeses eraettevõttes, kus otsuste vastuvõtmine ja rakendamine käib märksa kiiremini.
Vahepeal teistsugustes oludes töötamine ning uute inimestega kokku puutumine annab kindlasti värske pilgu ja häid mõtteid nii tööalaselt kui omaks tarbeks. FEMSi grandid on heaks hüppelauaks igale noorele teadlasele, kes end täiendada soovib.
Kristiina Vind
